Sylvesteri maksuvaidlus: Riigikohus kinnitas maksuhalduri otsuste õigusvastasust

Helmut Pikmets
vandeadvokaat ja partner

Riigikohtu 17. juuni 2009. a otsusega1 jäeti rahuldamata Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse kassatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtu 19.01.2009 kohtuotsusele2. Tartu Ringkonnakohtu otsusega jättis kohus rahuldamata maksuhalduri apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 18. juuni 2008. a kohtuotsusele, millega halduskohus oli tühistanud kaebajate kohta tehtud maksuotsused3.

Riigikohus jõudis järeldusele, et asjas ei leidnud tuvastamist, et Sylvesteri endised aktsionärid oleksid Sylvesteri aktsiaid võõrandades rikkunud maksuõiguse norme. Selles kohtuotsuses selgitab Riigikohus maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 84 sätestatud majandusliku sisu põhimõtte kohaldamise tingimusi ning analüüsib maksuhalduri poolt maksumaksjale antud selgituste tähendust usalduse kaitse seisukohast.

MKS § 84 sätestab, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule.

Riigikohus asus MKS § 84 tõlgendamisel seisukohale, et selle sätte kohaldamine on õigustatud juhul, kui on tegemist tehingutega, millel puudub majanduslik sisu ning mille eesmärk on vältida maksude tasumist. Kui tehingu peamine eesmärk ei ole maksude tasumisest kõrvalehoidumine, siis ei ole kolleegiumi arvates MKS § 84 kohaldatav. Kolleegium selgitas, et maksukohustuslasele peab jääma ka vabadus teha soovitud toiminguid, arvestades muu hulgas majanduslikke kaalutlusi, ning kellelgi ei ole kohustust korraldada oma tegevust viisil, millega kaasneb kõrgem maksukoormus.

Riigikohus selgitas selles lahendis (p 13) täiendavalt: “MKS §-s 84 väljendatud tehingu majandusliku sisu tuvastamise põhimõtte eesmärgiks on vältida olukorda, kus maksukohustuse tekkimine sõltub üksnes tehingu osapoolte poolt tehingule antud moonutatud juriidilisest vormist. Tehingu sellise vormi mittearvestamise tingimuseks maksustamisel on, et pooled on maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil valinud tehingu majanduslikule sisule mittevastava juriidilise vormi, millega nad lootsid saavutada maksustamisel soodsama tulemuse. Füüsilise isiku puhul on tegemist maksude tasumisest kõrvalehoidumisega, kui isik saab majanduslikus mõttes tulu ja ta väldib maksukohustust tehingu majanduslikku sisu moonutatult kajastades.”.

Kolleegium on otsuses toonud ära näitliku loetelu nendest olulistest teguritest, mis peaksid koostoimes mõjuma ja tõendama tehingu majandusliku sisu puudumist. Nendeks teguriteks on 1) tehingutes osalejate vahelised juriidilised, majanduslikud ja/või isiklikud sidemed; 2) tehingute jada, kus ühe tehingu käigus tekkinud õigussuhe oleks olnud ülejäänud tehingute tegemata jätmise korral mõttetu; 3) sellise jada etteplaneeritus; 4) majandusliku eesmärgi puudumine jada mõne etapi puhul; 5) tehingute ebaloomulikkus võrreldes tavalise majandustegevusega; 6) tehingute ajaline järgnevus ning 7) kiirus.

Viidatud lahendis kinnitas Riigikohus veel kord, et erandlikel asjaoludel ja tingimustel on võimalik lugeda äriühingule laekunud tulu seda kontrolliva füüsilise isiku tuluks, ent rõhutas samas, et väär on tõlgendus, et äriühingu poolt saadud tulu muutub füüsilisest isikust omaniku jaoks maksustatavaks tuluks ainuüksi seetõttu, et omanikul on ühingu üle piisav kontroll. Riigikohus leidis, et maksuhaldur peaks tõendama, et faktiliselt oli aktsiate müügist äriühingutele laekunud raha füüsiliste isikute kasutuses (äriühingute kontodelt välja võetud, ebamõistlikult soodsatel tingimustel füüsilistele isikutele laenatud jne), või et esinesid asjaolud, mis annavad alust väita, et tegelikult kasutavad kõiki aktsiate müügist saadud hüvesid füüsilised isikud, mitte äriühingud. Kuna tõendatud ei ole TuMS § 15 lg-le 1 (kasu vara võõrandamisest) vastava koosseisu realiseerumine, st füüsiliste isikute poolt vara võõrandamisest kasu saamine, on füüsilistele isikutele tulumaksu määramine õigusvastane.

Lõpetuseks märkis kolleegium seoses usalduse kaitsega: “Kuigi AS Sylvester aktsiate võõrandamise ajal puudus maksuhalduril võimalus anda maksukohustuslasele siduvaid eelhinnanguid MKS § 911 mõttes, oli ka 2002. a haldusorganil selgitamise- ja nõustamiskohustused. Ka 2002. aastal ei tohtinud haldusorgan kallutada isikut käituma viisil, mis ei ole kooskõlas seadusega.”.

Kolleegium leidis, et ehkki maksuhalduri selgitused ei ole maksukohustuse tekkimist välistavaks iseseisvaks aluseks, võivad need olla olulised maksukohustuslase tegevuse eesmärgi kindlakstegemiseks. Kolleegiumi seisukohtade kohaselt võib maksumaksjale edasiseks tegutsemiseks anda kindlustunde ka maksuhalduri selgitus, kuna maksumaksjal on põhjust usaldada selle paikapidavust.

Riigikohus tõdes, et maksuhalduri eelnev kinnitus võis anda Sylvesteri aktsionäridele kindlustunde, et nad käituvad maksuõiguslikult õigesti. See tähendab, et maksuhaldur ei saa tegeliku majandusliku sisu reegli alusel isikuid maksustada, kui ta on ise varem kinnitanud, et plaanitavat tehingut ei maksustata. Tegeliku majandusliku sisu reegli rakendamisel on oluline, et isikul on tahe ja eesmärk vältida maksu tasumist. Maksuhalduri varasem kinnitus välistab sellise eesmärgi.

1Haldusasi nr 3-3-1-23-09.
2Haldusasi nr 3-07-1205.
3Haldusasi nr 3-07-1205.

Maksuõiguse valdkonna kontaktisik:
Helmut Pikmets

vandeadvokaat ja partner

Tel: +372 626 4300
helmut.pikmets@varul.ee

Tallinna kontor
Ahtri 6A
10151 Tallinn
Tel: 626 4300
Faks: 626 4306
Tartu kontor
Kaluri 2
51004 Tartu
Tel: 730 1610
Faks: 730 1620
2009 © Advokaadibüroo Paul Varul. Kõik õigused kaitstud