Riigi uued nipid, kuidas maksta kaotatud kohtuasja järel maksumaksjale vähem intressi

Helmut Pikmets
vandeadvokaat ja partner

Maksuvaidluste arv kasvab pidevalt. Kohtulahendid on erinevad: kord jääb maksuhaldur peale, kord alla. Raha väljundis maksumaksja kasuks tehtud otsuste osakaal ei ole aga paraku väike. Kui kohus maksuotsuse tühistab, peab maksuhaldur maksma maksukorralduse seaduse (MKS) § 116 lg 1 kohaselt maksumaksjale intressi. Intressi saamise eeldusena peab maksumaksja olema varem tasunud maksuhaldurile maksuotsusega määratud maksu- või intressisumma. Riigikohtu1 tõlgendusest tulenevalt peab maksuhaldur tasuma maksumaksjale intressi ka maksumaksja poolt maksuhaldurile tasutud intressidelt.

 

Tänavu jõustunud MKS muudatused (§ 116 lg 1 ja 6) sätestavad aga, et kui maksukohustuslane ei ole enne tasumise aluseks olnud haldusakti muutmist või kehtetuks tunnistamist taotlenud alusetult maksuhaldurile tasutud summa ega sellelt arvutatud intressi oma pangakontole tagastamist, loetakse maksuotsuse alusel tasutud summa enammakseks MKS § 105 lõike 2 tähenduses.

 

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 461 lg 2 kohaselt tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest alates, kui võlgnikuks on Eesti Vabariik, välja arvatud juhul, kui otsus kuulub viivitamatule täitmisele, st enne kohtuotsuse jõustumist. MKS muudatusega on riik loonud olukorra, kus riik võib, kasutades ära näiteks maksumaksja teadmatust, hoida 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist maksumaksja raha enda käes tasu (intressi) maksmata. Kuigi maksumaksja võib paluda kohtul pöörata otsus viivitamatult täitmisele, eeldab selline olukord tagatise andmist maksumaksja poolt ehk siis sisuliselt maksuhaldurilt saadava raha deponeerimist kohtu deposiiti. See muudab kõnealuse tegevuse aga ebamõistlikuks ja maksumaksjale kahjulikuks, sest maksuhaldur ei pea maksma maksumaksjale intressi ka aja eest, mil raha on kohtu deposiidis. Mõeldavad on teisedki tagatised, kuid siin ei saa välistada, et kohus neid ei aktsepteeri.

 

Riigi poolt intressi mittemaksmine võiks olla põhjendatud juhul, kui maksuhalduril ei ole maksumaksja arvelduskonto teada. Sellega välditakse investeerimishuvilisest maksumaksja vara põhjendamatut suurenemist ja riigi vara vähenemist. Teadaolevalt on kehtiv intressimäär 21,9% aastas.

 

Ehkki Riigikohus2 selgitas enne seaduse muutmist, et maksumaksja ei pea esitama kohtule taotlust selleks, et maksuhaldur arvestaks ja tasuks intressi, kuna see on maksuhalduri seadusest tulenev kohustus, on uue regulatsiooni valguses mõistlik see taotlus siiski esitada. Eraldi küsimus on aga, kellele taotlus esitada: kas kohtule või maksuhaldurile. Seaduses ega eelnõu seletuskirjas seda ei täpsustata. Seega tuleb kuni vastavasisulise kohtupraktika tekkimiseni lähtuda põhimõttest – topelt ei kärise.

 

Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 8.12.2004 otsust kohtuasjas nr 3-3-1-63-04 (p 15).
Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2004 otsus kohtuasjas nr 3-3-1-82-04 (p 14).

Maksuõiguse valdkonna kontaktisik:
Helmut Pikmets

vandeadvokaat ja partner

Tel: +372 626 4300
helmut.pikmets@varul.ee

Tallinna kontor
Ahtri 6A
10151 Tallinn
Tel: 626 4300
Faks: 626 4306
Tartu kontor
Kaluri 2
51004 Tartu
Tel: 730 1610
Faks: 730 1620
2009 © Advokaadibüroo Paul Varul. Kõik õigused kaitstud